Mis on kõige parem karistus selle eest et sa olid kohutavalt vastik teismeline oma vanematele? Seda kõrvalt näha ja jubedalt oma vanematele kaasa tunda. Olin poes kui 12-13aastane plika minust mööda tuiskas. Tema ema vaatas talle viha-kurbuse-meeleheite seguse pilguga järgi ja ahastas isale: "no mida me sellisega tegema peale? terve päev on tal suu viltu peas olnud". (Ok, ma ei välista et siin võis tegu olla tõsise traumaga ja ema kurtis isale et koos mõelda kas lapsega arstile minna või leppida et temast saab uus Sylvester Stallone.) Isa süles jonniks väiksem laps. Issand kuidas ma sellele naisele kaasa tundsin. Ja ma kuulsin kuidas maailm sellist klassikalist villain'i naeru lagistas ja mu pähe kõik mu teismeliseks olemise pahateod meenutuste tulvana paiskas.
Ja ma olin õudne tiinekas, ausalt olin. Ma mäletan kuidas ma magamistoa ukse niimoodi kinni prõmmisin, et ukse keel kiilus kinni ja isa pidi ukse jõuga lahti muukima. Mina oleks papsi asemel mind sinna jätnud. Ja see on kõige vähem vaimset kahju tekitav juhtum, ma usun.
Kuna Universum ei olnud veel isu täis, nägin ma seejärel raamatupoes eneseabiraamatut mille pealkiri oli umbes "Mida teha ja mida mitte teha kui majas on teismeline laps". Mulle meenus kohe see Family Guy sketš.
Kõik kel ka häbi hakkas, minge vanemate juurde vabandama.
Ja ma olin õudne tiinekas, ausalt olin. Ma mäletan kuidas ma magamistoa ukse niimoodi kinni prõmmisin, et ukse keel kiilus kinni ja isa pidi ukse jõuga lahti muukima. Mina oleks papsi asemel mind sinna jätnud. Ja see on kõige vähem vaimset kahju tekitav juhtum, ma usun.
Kuna Universum ei olnud veel isu täis, nägin ma seejärel raamatupoes eneseabiraamatut mille pealkiri oli umbes "Mida teha ja mida mitte teha kui majas on teismeline laps". Mulle meenus kohe see Family Guy sketš.
Kõik kel ka häbi hakkas, minge vanemate juurde vabandama.
