Iga aasta ajab mu väike ja ülekaaluline koer jalutama minnes põldude peal lõokesi taga. Ta ei ole elades ka ühtegi neist kätte saanud, aga ta ikka jätkab nende tagaajamist lootuses, et ühel päeval see magus suutäis talle hambusse jääb. Täna vaatasin teda ja mõtlesin, et ju usklikud vist elavad kah sellist elu. Usume millegisse, mis pole kunagi juhtunud, aga äkki ikka on tõsi.
Emaga linna minnes jäime arutama ühe paduuskliku tuttava üle, kes lasi oma lapsel jäädavaid tervisikahjustusi saada kuna keeldus teda haiglasse viimast väitega, et "küll Jumal ravib".
Ma ei ole usklik, pole kunagi olnud ka. Minu õdedest vanatädid olid. Mina vaatasin kogu sellele teemale juba väga väikesest peale umbusklikult viltu. Mulle kingitud laste-Piiblid tundusid samasuguste muinasjuturaamatena kui "Ungari muinasjutud." Kindlasti aitas kaasa juhtum kui üks mu vanatädidest peale Eesti taasiseseisvust naases luterlikku usku ning teine vanatädi valis vene õigeusku edasi jääda. Minu meeles suht no big deal. Aga vene õigeusku jäänud tädi ei rääkinud tolle reeturliku õega mitu kuud. Lisaks oli seal seik kus üks teist kirvega taga ajas, aga seal oli juba kellegi kallis ilupuu põõsas ka mängus, mis sai maha raiutud vastaspoole poolt. Ma ei mäleta kas see ilupuumõrv oli terrorismijuhtum usuvalikute pärast või tavaline sisterly love.
Ma lihtsalt ei saa aru kuidas 21. sajandil saavad inimesed ikka sama juttu uskuda ja selle järgi teisi inimesi hukka mõista või teiste elusi mõjutada. Mina ei mõista ühtegi usklikku hukka ennem kui ta ei tule mulle oma usku peale suruma või kui ta minu kuuldes ei halvusta kedagi ENDA usklike põhimõtete põhjal või ei tapa kedagi tahtlikult või tahtmatult ära oma usklike põhimõtete pärast. Ajal kus meil on võimalik rännata ja näha kõiki erinevaid kultuure ja inimesi on ääretult tagurlik jääda fundamentistlikult mingi eelarvamustega maailmavaate juurde. Mille eelarvamused pärinesid suuremas osas ignorantsusest ja lisaks paar tuhat aastat tagasi. Kas me ei peaks tahtma olla head lihtsalt selle pärast, et olla head? Mitte lootuses, et keegi dude "üleval", meie üle kohut mõistab?
Aga eks see on nende enda valik. Mul on neist inimestest lihtsalt vahel kahju. Samamoodi on mul oma koerast kahju, kes ikka loodab seda lõokest kätte saada. Aga vähemalt tema ei pea mind patuseks saatana saadikuks kui ma valin tema lõokesi mitte taga ajada.
Emaga linna minnes jäime arutama ühe paduuskliku tuttava üle, kes lasi oma lapsel jäädavaid tervisikahjustusi saada kuna keeldus teda haiglasse viimast väitega, et "küll Jumal ravib".
Ma ei ole usklik, pole kunagi olnud ka. Minu õdedest vanatädid olid. Mina vaatasin kogu sellele teemale juba väga väikesest peale umbusklikult viltu. Mulle kingitud laste-Piiblid tundusid samasuguste muinasjuturaamatena kui "Ungari muinasjutud." Kindlasti aitas kaasa juhtum kui üks mu vanatädidest peale Eesti taasiseseisvust naases luterlikku usku ning teine vanatädi valis vene õigeusku edasi jääda. Minu meeles suht no big deal. Aga vene õigeusku jäänud tädi ei rääkinud tolle reeturliku õega mitu kuud. Lisaks oli seal seik kus üks teist kirvega taga ajas, aga seal oli juba kellegi kallis ilupuu põõsas ka mängus, mis sai maha raiutud vastaspoole poolt. Ma ei mäleta kas see ilupuumõrv oli terrorismijuhtum usuvalikute pärast või tavaline sisterly love.
Ma lihtsalt ei saa aru kuidas 21. sajandil saavad inimesed ikka sama juttu uskuda ja selle järgi teisi inimesi hukka mõista või teiste elusi mõjutada. Mina ei mõista ühtegi usklikku hukka ennem kui ta ei tule mulle oma usku peale suruma või kui ta minu kuuldes ei halvusta kedagi ENDA usklike põhimõtete põhjal või ei tapa kedagi tahtlikult või tahtmatult ära oma usklike põhimõtete pärast. Ajal kus meil on võimalik rännata ja näha kõiki erinevaid kultuure ja inimesi on ääretult tagurlik jääda fundamentistlikult mingi eelarvamustega maailmavaate juurde. Mille eelarvamused pärinesid suuremas osas ignorantsusest ja lisaks paar tuhat aastat tagasi. Kas me ei peaks tahtma olla head lihtsalt selle pärast, et olla head? Mitte lootuses, et keegi dude "üleval", meie üle kohut mõistab?
Aga eks see on nende enda valik. Mul on neist inimestest lihtsalt vahel kahju. Samamoodi on mul oma koerast kahju, kes ikka loodab seda lõokest kätte saada. Aga vähemalt tema ei pea mind patuseks saatana saadikuks kui ma valin tema lõokesi mitte taga ajada.
