Sammalhabe

Mu papsil on oma isiklik lind nüüd. Ehitas tema garaaži ukse peale pesa. Paps veel pani ukse pool-kinni, et pesa räästa all oleks ja vihmast kuivaks jääks. Eile ei tohtinud ma peaaegu trelligi võtma minna, sest ma ei oskavat ust korralikult panna ja võin pesa maha ajada või vihma kätte jätta.

Ükspäev oli poeg ka alla kukkunud mida siis paps sinna ennast ohverdavalt turnides tagasi läks poetama.

Ma mäletan kui see pesa sinna sõna otseses mõttes üleöö tekkis ja ma läksin küsima selle linnu kohta "Kes ta on?" Siis paps vastas: "Kes? *mõttepaus* Vist oli Ungarist, ta ütles. Aga ma ei saa kõigest ta jutust alati aru" Tal on samblast habe vist veel puudu

Kiitus

Vabal päeval oli mahti mõelda oma toitumisharjumuste peale, kuna ma ei suutnud meenutada millal ma viimati kala sõin, seadsin sammud kohalikku kalapoodi. Ma arvasin, et mina olen hea klienditeenindaja aga sealne daam teadis juba ette kui valjusti iga järjekorras oleva kliendiga rääkima peab, et too teda hästi kuuleks. Vot see oli service. Ja järjekorras oli päris palju inimesi.

Niisama poes oli ka paras järjekord. Peab meeles hoidma, et ennem lõunat pole mõtet minna kui kiiresti tahad osteldud saada. Seal õiendas üks vanem härra kassapidajaga kuna ei saanud oma kasti Alexandri õlut nii odavalt kui tahtis. Mulle avaldas muljet hetk kus õiendava vanapapi naine midagi kassasse jättis ja poemüüja läks neid parklast otsima, et asi neile ikka kaasa anda. Mina oleks rahumeeli selle jätnud omanikku ootama. Ilmselgelt on need kassapidajad paremad inimesed kui mina.