Tahtsin hommikuks mune praadida. Minu standardkogus on 2 tükki. Kuna me peame ise kanu ja müüme mune, siis loomulikult meil endal on alati munadega kitsas. Leidsin siis sellised kaks:

Mõtlesin, et need peaks kahepeale 2 tervet kokku andma koguseliselt. Ma ei tea kas see kana, kes selle monster muna munes on veel ikka elus üldse. Naersin, et meil on vabajooksu kanad - mu koer Robert jooksutab neid vabalt. Ma ei olegi kindel, äkki see monstrum-muna on trenni tagajärg.

mulle ei meeldi hommikud

Ma ei ole hommiku-inimene, mulle ei meeldi hommikud. Eriti varajased hommikud ja kõige vähem varajased hommikud kui väljas on veel pime. Miski ei ole koostööaldis hommikuti. Alustades sussidest (mis lähevad vale jala otsa) kuni kohvipakini (mis ei tule lahti).

Ja kogu mu sõnavara hommikuti on "hmhm", "mkm" ja "ma ei tea". Ma olen pidanud rakendama "ma ei tea" hommikusse sõnavarasse, sest mu ema ON hommiku-inimene ning ta tahab kõike arutada ja nõuab vastuseid hommikul. Isegi kui väljas on pime ja isegi kui mu sussid on valesti jalas. See on kõik nii raske. I hate morning.

Ema meenutas mu passiiv-agressiivsset vihapurset väiksena:

"Mul on kõige kolemad kiik maailmas. Aga see on nii vastupidav, et elevant võiks ka sellega kiikuda"

Loen just Lee Childi Jack Reacheri "Persuader" raamatut, seda see "ambivalent" väljend tähendabki. Tänks, paps.

talvine polster

Kohe, kui ilmad jahedaks lähevad, tekib mul pidev nälg. Koguaeg sööks just. Nendel aegadel ma tunnen alati, et ma taaskord mõistan oma noorema koera kannatusi. Mu Sandyl on alati nälg - olenemata aastaajast. Lihtsalt koguaeg on nälg. Muidugi on ta seetõttu ka "kergelt" ülekaaluline. Ma pean ütlema "kergelt" ,sest kuna ta on nii umbes viie eri tõu ristsugutis, siis keegi ei tea ,kui palju ta tegelikult kaaluma peaks. Sest teist sellist koera pole olemas kellega võrralda. Kui põlveopil käisime siis arst ei uskunud, et ta 21 kg kaalus ja läks teda ise kaaluma. Ta mõõtis teda siit ja sealt ja pakkus pead kratsides, et äkki ta võiks ideaalis 15 kg olla. Dieedil ta on olnud 1,5 aastat. Ta on ikka 21 kg. Tihti ta toidab end ise. Näiteks meil on vabapidamises kanad kellest suvel alati mõni loll muneb kuskile õue. Sand leiab need munad kohe üles ning sööb ära. Eile avastas ema, et ta veedab nüüd aega meie õues kasvava sarapuu all, kus ta sööb allakukkunud pähkleid.