Nüüd on ametlikult sügis. Koera junne ei leia üles enam. Seisad 0,5 meetrid temast eemal kui ta asja ajab ja lähed junne kotti panema - ja pole. Junnidel on hullem kamoflaaž kui Predatori filmides. Nüüd peab iga hommik 5 minutit kauem jalutama, sest vahepeal tuleb CSI paus teha, et seda neetud hunnikut üles leida.

Sõitsin bussiga Saaremaalt Tallinna. Taga olid kaks keskealist meest, kellest ühel ei seisnud suu kinni. Kuna ma olen 12aastat sama playlisti kuulanud tööl, siis mul on must vöö ebasobivate helide väljalülitamises. Jäin tukkuma ka ja ärkasin Ristil. Teine mees sai seal suu esimest korda lahti ja teatas suure haigutusega, et tema nüüd paneb korra silma kinni. Esimene teatas, et tema ka. Aga oh meid naiivitare. Kõrvad ei ole ju kinni ja suu ka mitte. Story has it, et ta räägib praeguseni.