Peale tööpäevi tuleb ikka lausa unemaraton esimsel vabal päeval, suutsin seada rekordi ja magada 16 tundi jutti. Ärkasin vaid korraks, et koera pissitada. Terve päev möödus siis sellises unehägus. Peale vihma lakkamist läksin õhtul koertega jalutama ja sain oma hea tuju tagasi. Õues oli see ainulaadne peale-vihma-lõhn ja sirelipõõsast mööduses lõi ka nende lõhn ninna. Panin silmad kinni ja nautisin elu, ja veel õnnelikumaks tegi mu see, et see elu ilu peitub ju nii väikestes asjades. Tuttav lõhn, üks meeldiv jalutuskäik, kellega puudutus või naeratus. Nende asjade leidmine on omaette kunst mis vajab õppimist, aga selle saavutamisel on elu ilusam ja üllatusterohkem. Lammuta maailm väikesteks tükkideks ja uuri neid ja sa üllatud kui palju enamat kasvõi üks hetk endas peidab.
Eelmise aasta lõpul avastasin et magasin suve maha. Muretsedes ja lihtsalt oma peas kinni olles. Juba siis lubasin, et naudin suve 2011 aastal rohkem. Isegi kui mul on selleks 1 tund päevas. Ja seda ma üritan teha. Nüüd kui pere ühe liikme võrra suurem, on tänu sellele väiksele karvapallile võimalus juba tõusvat kevadpäikest näha kell 5.40 hommikul ja kastepiiskades ämblikuvõrke imetleda. Ja see hommikune õhk - täis lubadusi ja sooja lootust algavaks päevaks.
No comments:
Post a Comment