Heroes, villains ja tavalised inimesed.

Hoian suve algusest saati kapis Iiri tätoveerija käest tellitud tätoveeringu joonist. See kujutab endast "salmon of knowledge"-it. Eesmärk on hoida seda kuni ma tõesti tunnen, et olen midagi õppinud ja siis ta õigusega kehale jäädvustada teiste keldi sümbolite juurde. Mitte füüsikat, keemit või poliitikat - vaid elust enesest. Ja ma tunnen, et olen.


Mäletan, et nooremana et mahtunud mulle kunagi pähe see teooria, et me ei pruugi aasta pärast olla samad inimesed, kes me olime 12 kuu eest. Ma olin nii sõrad vastu sellele - mina olen kes ma olen ja jään sellele truuks. Aga ega siis DNA ei muutu. Ma arvan, et muutuvad need aspektid meist, mis muutmist vajavad. Muutuvad arusaamad ja mõistmised, mis on uue olukorraga kohanemiseks vajalikud. Ma armastan üleloomulikult palju koeri nagu alati. Ja olen ikka looduslaps ja mu südame sadam on ikka Muhu saar. Ma olen ikka üks väike tüütus, kellel on hullumeelne fantaasia (nädala alguses otsustasin ma hakata movie villain'iks ja vallutada Loki kaasabil maailma). Aga mõned mõtted, tunded ja arusaamad on ikka minus liikunud ja muutunud. Ma olen kohe päris kindlasti vähem isekas. Enne paukuma hakkamist mõtlen miks ma vihastan ja kas mul ikka on selleks nii suurt õigust või põhjust. Kõike ei tehta meie pahameeleks, ka teiste elud on keerulised. Tänu Enele hindan ma palju rohkem teiste aega. Ja ma ei muretse enam asjade pärast, mida ma muuta ei saa. Vaid istun vaikselt jalgu kõlgutades kõrval ja ootan kuni tulemus on käes, et siis õigel hetkel tegutsema hakata. Mind ei huvita teiste arvamus - kui ainult oma kallite inimeste oma. Ja mu sees elav laps on eluterve ja julge. Lõppude lõpuks ei kasva me kunagi suureks, vaid lihtsalt õpime kuidas avalikus kohas käituda :)

See aasta paistis alguses üks suur katastroof - kõik kiskus ainult allamäge. Kaotasin oma koera, miljon väikest jama; keegi, keda usaldasin näitas oma tõelist palet ja see oli õeluse oma; lahutasin, sain teada et mulle nii oluline töökaaslane lahkub ja veel ja veel ja veel halbu asju. Aga tagasivaates ei kahetse ma mitte midagi - need kõik asjad olid vajalikud ja lõpuks isegi kasulikud. Ma sain endale Sandy (isegi kui ta on väike põrguline ja 4 koerast koku lapitud), ühe inimese kustutamine mu elust tõi sinna hoopis ühe veel erilisema juurde kellega koos tuli midagi uut ja paremat. Jamad lahenesid või ei loe enam. Ja ma olen õnnelik kui mulle tähtsad inimesed on õnnelikud. 


Kui lame see ka pole, siis igal halval asjal on tõepoolest hea pool. Tuleb osata seda näha. Ja raskused on vajalikud, et me kasvaksime ja oskaksime head oma elus rohkem hinnata. Ärge võtke tähtsaid inimesi või asju oma elus iseenesest mõistetavatena, osake neid hinnata. Ja ärge nutke selle üle mis on kaotatud, vaid naeratage, et see juhtus. Hinnake neid kes teie elus on ja uusi kes sinna tulevad - neil on alati midagi teile õpetada - ALATI.


Minge nüüd ja leppige ära kui olete kellegi kalliga riius; öelge, et hoolite, armastage ja nautige. Ja ärge muretsege - kõik ei ole teie võimuses. Kui olete suuteline muutma asju mis on teie võimuses, olete kõik õigesti teinud. Kukkugu Euroopa Liit kokku või kadugu euro, las olla need indiviidid, kes teid vihkavad. Elu mitte ainult ei lähe edasi, vaid on hullematki üle elatud. Ja kui mitte sina ise, siis istu oma ema, vanaisa või vanatädiga korra maha ja kuula mis tal öelda on. Kukkus kokku ka NSVL ja kadus ka rubla ja krt, elu läks edasi!

Aastalõpu segadus

Ma ei saa öelda jõulud - ei saa. Sest see oleks Jeesus Kristuse sünni tähistamine. Ja mul ei oleks kellegi sünnale mineku vastu mitte midagi - lets party. Aga kui seda sünnipäeva ei ole olnud, vähemalt mitte nagu kristlased seda üles haibivad, siis vot ei ole minu tass teed. Ma ei saa enam ammu aru mis meie riigis või kristlikus maailmas laialdasemalt jõulude puhul toimub. Kes kummardab Jeesust, kes ostab asju kokku, kes üritab kogu oma külale oma kallite tuledega ära teha ja kes kasutab võimalust süüüüüüüa ja juuuuuuua.

Tehke teistele head? REALLY??? Te arvate et see on kohustus korra aastas? Tehke seda alati kui saate, tolad! Miks teevad usklikud siis eriti lamenti andmise, lahkuse ja pere üle? Kui sa oled ülejäänud 11 kuud sitt inimene ja silmakirjalik olnud, siis tead mida??? See paar päeva aastas su karmat ei päästa.

Palun lõpetage see kommerts, see vale, see segadus. Leppige kokku miks te pidu peate!!

Minu pidu on 22 detsembril, kui on pööripäev, mis sümboliseerib valguse võitu pimeduse üle ja eluratta austamist. Üks ring sai läbi ja alustame uut.

Ja ausalt, ma ei ole grammigi parem teiste vastu kui ma olen kogu ülejäänud aasta. Ja ma ei laula laule kuuskedest või kelladest. Minu klappides on ikka Dimmu Borgir, Mastodon või Iron Maiden.  Ma olen mina ise, ma olen tänulik selle aasta eest ja õppetundide eest mis ma sain. Ja inimeste eest kes mu elus on.

Kallid kristlased, kirjutage oma 500 leheküljelisi monolooge  - mina ei ole siin see silmakirjalik.

Elavad surnud ja elavad elavad

Vaatasin eile tagantjärele Walking Dead teise hooaja osi ja täisti randomly ronis mu pähe üks mõte. Zombied on surnud, onju - ökad brain eating ja pooleldi decomposing walking corpses, right? Ei tahaks ühega käija? Või ära armuda? Well - need kaamed, mossitavad ja eidelikud vampiiripoisid viimaste aegade "masside-meelitamise" filmidest/tv showdest on samamoodi surnud. Külmad ja surnud - ja nendega on meie pehmemate peadega naisolevustel õudne tahmine kohe sebima hakata? WTF? Nende süda ei löö ju, siis neil ei saa tekkida ka erektsiooni? Ma olen kindlasti täiesti võhik ja proua, kes maailmale Videviku saaga kirjutamisega karuteene tegi (ma ausalt ei vaevu ta nime meelde jätma, she is not even on my kill list) kindlasti seletas selle ka lahti, et mis maagilisel teel see juhtub. Aga, hey, nad on ikka elavad surnud.


Any day of the week valiks ma ühe elava, hingava ja põksuva südamega dude. Mis siis kui eri-võimeid pole (vähemalt ei himusta ta mu verd või ei hakka temaga ühe teki alla magades külm).

Igaüks, kel veidi rohkem kujutlusvõimet antud ja suudab rohkem kui uut BMWd pagasiruumis olevate kõllidega ette kujutada, unistab vahel millestki ebatavalisest. I get it, totally get it. Kui ma Batmani (Christian Bale'ga) või Sourse Code vaatan, siis endalgi läheb silm vahel vähe uduseks :) Aga ma jään siiski lihast ja luust ja elusa kangelase või anti-kangelase (kamoon, kes ei armastaks Tyler Durdenit, Donnie Darkot, Richard B. Riddicut või Daryl Dixonit) juurde.


Küll vihatakse geid ja nende suhteid - aga meil on lahti terve kari noori nekrofiile. See tegu on ikka rangemalt ja laialdasemat karistatav kui lihtsalt tagantuksest käimine.


So - wake up kids, your make up's running and there really is a world out there. Mis ei ole sisustatud katakombide, musta riietatud ja spliini alla kanatavate kõhnukeste noorte ilalõugadega.