*"Sookaart" on omaette nali. Olen unu- ja tuulepea nagu mu isa ning unustasin kord õppesõitu minnes maha oma sõidukaardi. Teine kord minnes ei tulnud papsile meelde asja õige nimetus ja peale mitut proovi puristas ta välja "Kas sul on su see....eee..krt...sookaart kaasas seekord?"
Ma ei ole kunagi feminist olnud. Ma arvan et rinnahoidjad on naisele liiga luksuslik ja praktiline kaup, et seda põletada. Tegelt aga olen ma maal kasvanud ja siin elamiseks peavad ilmselt kõik kõike oskama. Vähemalt minu peres. Usun et kui väga pingutada siis loen ehk ühel käel üles sellised igapäevasemad toimetused mida minu ema ei oska.
Nüüd olen aga ehmatusega avastanud, et ma pillun ikka väga tihti välja sõna "šovinist" ja seletan kuidas naistesse ebaõiglasemalt suhtutakse. Ja miks? Sest ma läksin autokooli. Täna ma pikalt mõtlesin asjade üle. Ma olen kogu oma elu kuulnud 90% meeste käest, kellega mul on mingisugune kokkupuude olnud, et naised ei oska sõita. (On kindlasti veel lugematu arv asju mida me ei oska). Vot ei ole õiged juhid ja ongi kõik. Ja ma olen tagasivaadates täiesti kindel, et see oli ka üks põhjus, miks ma keskkoolis autokooli ei läinud. Ütlen küll, et raha polnud, aga selle raha oleks ikka kokku saanud. Ma lihtsalt arvasin kindlalt, et ma ei saa hakkama. Ja ma arvan seda tihtipeale ka nüüd.
Sel aastal sai siis kõrini, et end ise sõidutada ei saa ning läksin ikkagi autokooli. Esimeses tunnis tuli kohe puhast kulda õpetaja suust. Kui räägiti alguse teooriat, et tuleb ennem sõitu kontrollida auto tehnilist seisukorda, siis õpetaja vaatas klassis olnud naisi õnnetult ja arvas, et piisab kui meie vaatame kas autol bensiini on. Teiel tunnil näidati õiget ja valet parempööret, vale oli (ma tsiteerin) "nagu naised ja pensionärid keeravad". Kolmandal rääkisime asulasisesest sõidust ja minu üllatuseks ei oska naised seal ka sõita.
Peale proovisõidul kuuldut tundsin rooli taha istudes, et mul on kõva puue, kuna ma olen naine.
Peale paari nädalat olin ma siiralt üllatunud kui teooriaküsimustes ei olnud ikka veel sugudel vahet tehtud. Mõtlesin et mõni küsimus on ka selline. Umbes et "Kui iga ristmikul oleva auto roolis on naine, siis kellel on eesõigus?". Ilmselt on soovolinikud need asjad korda ajanud. Ma tänan.
Eks ma ikka pahandan ka omaette nende asjade peale. Aga ma leian et on päris mitu põlvkonda, või siis mitu tüüpi inimesi, kellele see mõtlemine on sisse kodeeritud. Ma olen kasvanud üles väga matriarhaalses peres, seega ma ei ole kunagi kahelnud kui suur võim naistel on. Võibolla pole ma ka sellepärast kunagi eriti põdenud kui keegi arvab (ma rõhutan arvab) et ma ei saa mõne asjaga hakkama kuna mul on kromosoomideks kaks X-i. Olen rõõmuga võimete kohaselt vastupidist tõestanud.
Kui me naised sõita ei oska, siis vähemalt meil on üks hea võte kuidas meeste peale oma kadedust välja elada. Ma nimetan seda "kui teed on valesti ja kui ei tee on ikka valesti" võtteks. Või vastates küsimusele "Kas midagi on valesti?" lihtsalt "Ei ole midagi". Ja hiljem saame vihaseks, et ei saadud aru mis meil viga on. Ärge arvake, et me lihtsalt ebaloogilised oleme. Me oleme lihtsalt kadedad, et me ei oska autiga sõita ja kasutame meeste vastu psüholoogilist piinamist. Kõigel sellel ebaloogilisusel on suur vandenõuline tagaplaan.
Kui me sõitma õpime korralikult, siis ehk lõpetame ära.
Ma ei ole kunagi feminist olnud. Ma arvan et rinnahoidjad on naisele liiga luksuslik ja praktiline kaup, et seda põletada. Tegelt aga olen ma maal kasvanud ja siin elamiseks peavad ilmselt kõik kõike oskama. Vähemalt minu peres. Usun et kui väga pingutada siis loen ehk ühel käel üles sellised igapäevasemad toimetused mida minu ema ei oska.
Nüüd olen aga ehmatusega avastanud, et ma pillun ikka väga tihti välja sõna "šovinist" ja seletan kuidas naistesse ebaõiglasemalt suhtutakse. Ja miks? Sest ma läksin autokooli. Täna ma pikalt mõtlesin asjade üle. Ma olen kogu oma elu kuulnud 90% meeste käest, kellega mul on mingisugune kokkupuude olnud, et naised ei oska sõita. (On kindlasti veel lugematu arv asju mida me ei oska). Vot ei ole õiged juhid ja ongi kõik. Ja ma olen tagasivaadates täiesti kindel, et see oli ka üks põhjus, miks ma keskkoolis autokooli ei läinud. Ütlen küll, et raha polnud, aga selle raha oleks ikka kokku saanud. Ma lihtsalt arvasin kindlalt, et ma ei saa hakkama. Ja ma arvan seda tihtipeale ka nüüd.
Sel aastal sai siis kõrini, et end ise sõidutada ei saa ning läksin ikkagi autokooli. Esimeses tunnis tuli kohe puhast kulda õpetaja suust. Kui räägiti alguse teooriat, et tuleb ennem sõitu kontrollida auto tehnilist seisukorda, siis õpetaja vaatas klassis olnud naisi õnnetult ja arvas, et piisab kui meie vaatame kas autol bensiini on. Teiel tunnil näidati õiget ja valet parempööret, vale oli (ma tsiteerin) "nagu naised ja pensionärid keeravad". Kolmandal rääkisime asulasisesest sõidust ja minu üllatuseks ei oska naised seal ka sõita.
Peale proovisõidul kuuldut tundsin rooli taha istudes, et mul on kõva puue, kuna ma olen naine.
Peale paari nädalat olin ma siiralt üllatunud kui teooriaküsimustes ei olnud ikka veel sugudel vahet tehtud. Mõtlesin et mõni küsimus on ka selline. Umbes et "Kui iga ristmikul oleva auto roolis on naine, siis kellel on eesõigus?". Ilmselt on soovolinikud need asjad korda ajanud. Ma tänan.
Eks ma ikka pahandan ka omaette nende asjade peale. Aga ma leian et on päris mitu põlvkonda, või siis mitu tüüpi inimesi, kellele see mõtlemine on sisse kodeeritud. Ma olen kasvanud üles väga matriarhaalses peres, seega ma ei ole kunagi kahelnud kui suur võim naistel on. Võibolla pole ma ka sellepärast kunagi eriti põdenud kui keegi arvab (ma rõhutan arvab) et ma ei saa mõne asjaga hakkama kuna mul on kromosoomideks kaks X-i. Olen rõõmuga võimete kohaselt vastupidist tõestanud.
Kui me naised sõita ei oska, siis vähemalt meil on üks hea võte kuidas meeste peale oma kadedust välja elada. Ma nimetan seda "kui teed on valesti ja kui ei tee on ikka valesti" võtteks. Või vastates küsimusele "Kas midagi on valesti?" lihtsalt "Ei ole midagi". Ja hiljem saame vihaseks, et ei saadud aru mis meil viga on. Ärge arvake, et me lihtsalt ebaloogilised oleme. Me oleme lihtsalt kadedad, et me ei oska autiga sõita ja kasutame meeste vastu psüholoogilist piinamist. Kõigel sellel ebaloogilisusel on suur vandenõuline tagaplaan.
Kui me sõitma õpime korralikult, siis ehk lõpetame ära.
No comments:
Post a Comment