October 28, 2013

Sügis ja Saima

Sügis on aastaaeg hingele - mitte kui sa endale kassi võtad.

Ma olen paadunud koerainimene. Mul on olnud elus 1 kass. Ta nimi oli Sitapea (jap!). Ta oli maailma kõige targem kass ja peale ta surma ei julenud ma ühtegi kassi enam võtta kuna keegi ei saaks nii hea kass olla. Ta nimi oli Sitapea, sest ta ei osanud surmani oma liivakasti tehtud hädale liiva peale kaapida ja ema õiendas ta kallal, et ta on "igavane sitapea" ja varsti ta reageeris ainult sellele. Mäletan, et üle tee naabritel oli peen valge kass nimega Killu. Õhtuti oli kuulda naabrinaise hella "kiis-kiis, Killu!" ja meie tepilt tuli "Sitapea tule SIIA!". Ta ei käinud kunagi laua peal ja oli üleüldse viisakas. Näiteks ma ei tohtinud valju häält teha, kui mu hääletoon tõusis, hüppas Sitapea mulle rinnale ja hakkas suhu mäuguma ja mind rahustama.

Nüüd mul on Saima.

Talle meeldib mu õla peal olla ja seal pea rippus magada kui ma loen või arvutis olen. Ma ei ole kunagi osanud hinnata koerte võimetust ronida - good dogs.

Et mu valvsus uinutada siis ta on hästi pehme käpaga ja ei küünista. Kui ta on sind selle peale "aawwww"-tamisega pehmeks teinud, lööb ta kohe hambad sisse.

Veel meeldib talle oma nina võimalikult kaugele minu ninasõõrmesse pista kui ma arvutis trükin. Talle meeldib parem ninasõõre.

Külmkapp meeldib talle ka. Kui see avada on ta kohe platsis ja alustab püksisäärest ronimist. Kui mul on pidžaama veel seljas, siis püksid kukuvad maha. Külmikust ei ole tore palja persega vorsti otsida.


October 8, 2013

Talendid - ärge tulge koju. NSWF

Avastasime emaga pühapäeva õhtul, et kohvikoor on otsas ja tahaks midagi magusat ka (siinkohal ma ei saa mainimata jätta, et maailma parim asi on Milka karamelliga šoks, made my angels themselves).
Seadsime siis suuna poodi. Riiulite vahel jäi kõrvu, et poes on keegi tähelepanu januline. Hirmus valjusti rääkimine ja sellised "fa-faa" laused käisid. Mõtlesin, et järgmine mandrikas, kes arvab, et on staar ja jätkasin oma poodlemist.
Kassas seistes aga paljastasid need kaks staari end meile lähemalt. Tegu oli siis sellise nutma ajava rokkariga, kellel käel aaaawsome tribal ja juuksed mustaks värvitud, endal blond habe ees. Nohh, tema oli selline pooleteise meetri mees, seega talle ma oleks veel kuidagi selle tähelepanu janu andeks andud. Aga teine staar - tema näol oli tegu selline igavese supinoku ja piimavuntsiga. Teate küll, selline keda sa alati 16aastaseks pead välimuse ja käitumise järgi. Isegi kui ta on 32.
Mõlemad talendid olid purjus. Piimavunts oli tegelikult purjus taseme ületanud, ta oli ikka juba end kunniks joonud. Piimavunts tervitas meid väga Ryan-Angelikult "jou jou jou eesti rafffas!!" ja avas kassas oma KIRSIsiidri pudeli, kuna "tal oli RAISK ilge janu, raisk". Kui poemüüja arvas, et ta võiks käituda veidi viisakamalt, saatis Piimavunts selle parimates aastates daami putsi. Seejärel rääkis ta meile, et Eesti on maailma kõige sitem koht ja soovitas meil kõigil putsi minna. Ja ei suutnud ära oodata kui ta jälle Rootsi saab, sest tal olla Eestist jummala pohhui ja me võisime korra veel putsi minna.
Siis oli asi selge, tegu oli välismaal pudrumägede ja piimejõgede ääres elava ehitajaga. Tahtsin sealsamas häbi pärast maha surra, olin sellist staari nii kurja pilguga vaadanud. Mida mina, tavaline Eestis resideeruv lihttööline ka asjast tean. Ma kõigest elan oma majas ja näen iga päev oma lähedasi. Temal on asi palju lahedam, temal on privileeg elada kuu aega 1 toalises korteris 5 samasuguse talendiga.
Kui mina, mats, lähen vabadel päevadel kuskile teatrisse või loodusesse jalutama, siis see staar tuleb Eestisse oma palka peene šnapsi ja ilusate Eesti piigade peale kulutama. Ta võtab elult viimast! Näha on ju, et raha pole kuskile lihtsalt enam panna ja maitse on neil kõrgelt arenenud. Mina ei oska kirsisiidrit ja Viru Valget nautida.

Tegelt ka, kui sa töötad kuskil välismaal ja Eestisse tulles oled selline effing munn, siis tead, mine putsi!

October 1, 2013

sügis!

Mulle meeldib sügis. Time for wellies and hoodies! Ja mu koertele meeldib sügis, sest siis on mõnus jahe jalutada ja keel ei pea mööda maad lohisema.

Ja siis on seened, Seened on lahedad. Nad pole liha ega kala. Naljakas, et nimestele meeldivad ohtlikud ajad. No kas just meeldivad, aga vähemalt need intrigeerivad meid.  Võtame kärbseseene  - see on ju ilus. Paelub silma ja paneb pilti tegema. Tavalisest riisikast ei vaimustu keegi võibolla nii palju. Loomadele ütleb kärbseseene punane värv kohe "EI". Inimesi aga see meelitab.People are wierd.

Ja värilised lehed on lahedad.

Sügis ei ole minu meelest kurb. Mulle tuletav sügis alati meelde, et loodus küll näiliselt sureb, aga kevadel tuleb taas tagasi. Kõik taastub.

Ja inimesi liigub vähem. Mul on töö vigastust - vabal ajal ma sooviks vaikust ja rahu ja võimalikult vähe inimesi.

Ja sügisel on mul aega lugeda - see on ka lahe.

Ja porilombid on ka lahedad. Tabasin kortega jalutamisel, et käin ikka nagu väike plika kõik lombid läbi.
Siinkohal meenub mulle super feel good lugu: Sigur Ros Hoppipolla. Hoppipolla on islandi keelest "lompidesse hüppama".

Ainuke suur miinus on koerte porised käpad. Kaheksa käpa pesu umbes 6 korda päevas muutub suht tüütuks.