Sügis on aastaaeg hingele - mitte kui sa endale kassi võtad.
Ma olen paadunud koerainimene. Mul on olnud elus 1 kass. Ta nimi oli Sitapea (jap!). Ta oli maailma kõige targem kass ja peale ta surma ei julenud ma ühtegi kassi enam võtta kuna keegi ei saaks nii hea kass olla. Ta nimi oli Sitapea, sest ta ei osanud surmani oma liivakasti tehtud hädale liiva peale kaapida ja ema õiendas ta kallal, et ta on "igavane sitapea" ja varsti ta reageeris ainult sellele. Mäletan, et üle tee naabritel oli peen valge kass nimega Killu. Õhtuti oli kuulda naabrinaise hella "kiis-kiis, Killu!" ja meie tepilt tuli "Sitapea tule SIIA!". Ta ei käinud kunagi laua peal ja oli üleüldse viisakas. Näiteks ma ei tohtinud valju häält teha, kui mu hääletoon tõusis, hüppas Sitapea mulle rinnale ja hakkas suhu mäuguma ja mind rahustama.
Nüüd mul on Saima.
Talle meeldib mu õla peal olla ja seal pea rippus magada kui ma loen või arvutis olen. Ma ei ole kunagi osanud hinnata koerte võimetust ronida - good dogs.
Et mu valvsus uinutada siis ta on hästi pehme käpaga ja ei küünista. Kui ta on sind selle peale "aawwww"-tamisega pehmeks teinud, lööb ta kohe hambad sisse.
Veel meeldib talle oma nina võimalikult kaugele minu ninasõõrmesse pista kui ma arvutis trükin. Talle meeldib parem ninasõõre.
Külmkapp meeldib talle ka. Kui see avada on ta kohe platsis ja alustab püksisäärest ronimist. Kui mul on pidžaama veel seljas, siis püksid kukuvad maha. Külmikust ei ole tore palja persega vorsti otsida.
Ma olen paadunud koerainimene. Mul on olnud elus 1 kass. Ta nimi oli Sitapea (jap!). Ta oli maailma kõige targem kass ja peale ta surma ei julenud ma ühtegi kassi enam võtta kuna keegi ei saaks nii hea kass olla. Ta nimi oli Sitapea, sest ta ei osanud surmani oma liivakasti tehtud hädale liiva peale kaapida ja ema õiendas ta kallal, et ta on "igavane sitapea" ja varsti ta reageeris ainult sellele. Mäletan, et üle tee naabritel oli peen valge kass nimega Killu. Õhtuti oli kuulda naabrinaise hella "kiis-kiis, Killu!" ja meie tepilt tuli "Sitapea tule SIIA!". Ta ei käinud kunagi laua peal ja oli üleüldse viisakas. Näiteks ma ei tohtinud valju häält teha, kui mu hääletoon tõusis, hüppas Sitapea mulle rinnale ja hakkas suhu mäuguma ja mind rahustama.
Nüüd mul on Saima.
Talle meeldib mu õla peal olla ja seal pea rippus magada kui ma loen või arvutis olen. Ma ei ole kunagi osanud hinnata koerte võimetust ronida - good dogs.
Et mu valvsus uinutada siis ta on hästi pehme käpaga ja ei küünista. Kui ta on sind selle peale "aawwww"-tamisega pehmeks teinud, lööb ta kohe hambad sisse.
Veel meeldib talle oma nina võimalikult kaugele minu ninasõõrmesse pista kui ma arvutis trükin. Talle meeldib parem ninasõõre.
Külmkapp meeldib talle ka. Kui see avada on ta kohe platsis ja alustab püksisäärest ronimist. Kui mul on pidžaama veel seljas, siis püksid kukuvad maha. Külmikust ei ole tore palja persega vorsti otsida.
No comments:
Post a Comment