Tuli täna töökaaslasega arutuseks see eestlaste soolapuhujate lembus. Need Nastjad ja Kerrod ja too opitud näoga naine (kelle nime ma ei viitsi googeldada).

Kui kirjutatakse näiteks joogast või mediteerimisest siis puhitakse, et ärge uskuge jama. Kristusest ei hakka ma üldse rääkima. Aga mingi tibi räägib mis seisus Mars on ning kristallidest ja inimesed kohe usuvad ja ostavad nende raamatuid ja muud soga. Amazing.

Me jõudsime teooriani, et igal inimesel on kaasa sündinud selline väike "uskumuse kogum", mis tuleb kuskile panna. Ja kuna meil siiski ristiusk pole päris kanda võtnud pikas perspektiivis, siis tuleb see kogum kuskile mujale anumasse panna. Tänapäeval kiire ka, pole võibolla aega otsida. Siis istud pühapäeval teleka ette ja keegi tädi toob sulle selle "usu anuma" otse kätte. Easy peasy, tehtud.

Kui ma väike laps olin ja tõsiselt haigeks jäin, sundis ema mind jooma kuuma piima mee ja sibulaga. See oli midagi nii hirmsat, et siiani tekitab paljas mõte soojast piimas minus vastikuse-värinaid. See on midagi, millest ma olen õudusjutte rääkinud. Ma olen toonud võrdlusi, et "ennemini jooks sooja piima". (Mainin ära, et ma ei joo eriti üldse piima, ka mitte külmas olekus)

Jäin eelmine nädal haigeks ning peale palaviku möödumist jäi maha hirmus ärritusköha. Lugesin, et hea ravim pidi olema kuum piim meega. Istusin siis 3 ööd üleval köhimise pärast kuni murdusin ja ajasin piima soojaks ja panin mett sisse. Ja see isegi maitses mulle. Ma ei tea enam kes ma olen. Mul on eksistentsiaalne kriis.

Minu kaaslase tütar on esinemispisikuga. Käib 3.klassis ja tahab saada näitlejaks-lauljaks-tantsijaks. Jõulupeol peab esinema koos poisiga, ise sai valida kellega. Tema sihtis ikka kõrgele ja võttis vanema klassi poisi. Ja oli hirmus pettunud kui too pidi nutma hakkama, et temaga koos esinema peab. Täna juuksuritoolis rääkis oma muret. Juuksr lohutas teda öeldes, et kõik ei taha esineda, äkki poiss kardab esinemist. Noor neiu aga teadis tõde : "Eiiii, ta kardab MIND"

True that. Eks vist plikad ole üks suur hirm poistel. Welcome to the real world.

Ostsin endale kaasaskantava kompressori autosse, sest mingil põhjusel on mul alati rehvijamad. Sõitsime ning mu kaasa võttis seda pakendist lahti. Küsisin kas rõhu näidiku numbrid on ikka kenasti näha ja mulle ka arusaadavad. Ning palusin sellele vastates "mõelda nagu mina". Ta teatas, et ta ei suuda seda teha, sest see pole võimalik. Võttes Homer Simpsoni pea läiblõike eeskujuks olevat minu pea sama võrdlust tehes täis kutsikaid ja koeri ja see mõni mõte, mis sinna vahele mahub, saab veits otsast näritud ja võibolla natuke pissiseks ka. Like awwwww, nii armas. Ma üldse ei eita, et see nii on.

Hey, a dog!

P.S mõttekaaslastel soovitan külastada seda kullaauku

Damn, loomakliiniku töötajad on mu läbi näinud. Istun kassiga kliinikus ja arstid vajasid koera alt korruselt üles toomisel abi. Mina pakkusin end kohe vabatahtlikuks aga mul käsiti oma kassiga edasi istuda. Nad teavad, et minu moto on "all the dogs" ning ma oleks selle koeraga punuma pannud.