Õpil uljalt loodusgiidiks. Esmalt tundus nende taimede äratundmine ületamatu raskusena. Nüüd on juba veidi kindlam tunne. Käisin mehega metsas, näitasin talle, et "Näe kallis, see on nurmenukk!" Palju uhkem tunne oli juba.
Põhimõtteliselt jäi mulle viimasest õpperetkest arusaam, et 50% taimi on mingid mailased - see juba teeb elu kergemaks.
Aga tegelt ma õppisin ikkagi midagi vahvat ka. Nimelt see on:
Mõru vahulill (Polygala amarella)
Kui te hõõrute vahulille õisi, lehti või varsi käte vahel ja siis panete nad pesukaussi, siis näete, kuidas vesi vahutama hakkab. Sel vahul on aga seebist veelgi tugevam puhastav toime. Ta koorib naha nii puhtaks, et mõru vahulill oli isegi noorte eesti neiude ravivahend: teda sai kasutada kosmeetikas. Nimelt on olnud aegu, kus pruun päevitanud nahk ei olnud üldse moes. Sel juhul tuligi appi vahulill ehk päevitusrohi. Tema vahuga pesti nägu, käsi või kogu keha ja päevitus kadus, nahk muutus valgeks, see oli aga neiu puhtuse tundemärk.
Meie giid ütles, et pidi kortsude vastu ka aitama (will get back to you about that)
juhuuuuu! the blog is alive!!
ReplyDelete