Mu bussiliinil sõidab vahel üks asotsiaalsete elukommetega vanem meesterahvas. Olin täna bussis tukkuma jäänud ja meeletu kolin-klirin äratas mu üles. Toosama härra tuli peale kahe suure paberkotiga, mis olid täis klaastaarat. Or so I thought. Ma mõtlesin küll korra, et miks ta seda taarat kohalikus väikepoes ära ei vaheta, seal ka automaat olemas ometi. Ta istus täpselt minust vahekäigus vastaspingile. Ja üks hetk nägin silmanurgast kuidas ta midagi suurt ja pruuni ühest nendest kottidest võttis ja seda poleerima hakkas. See oli hiiglaslik klaasist vaas...... Seda ma ei näinud tulemas. Mul ei ole isegi mitte põnevaid teooriaid. Bussist maha minnes langes vist kogu maailma raskus tema õlule, sest ta viskas kotid maha.......

Aga jõle kena vaas oli. Mul oleks täpselt sellist vaja.