Käisin ühe erilise-erilise neiuga koos mälestusi tegemas. Mulle meeldis otsida Viru tn 18. Tänu ma-ei-tea-kellele, et vanalinn on nummerdatud nagu Põhja-Eesti Regionaalhaigla kabinetid. Muidu oleks liiga igav. Lõhnas ka nagu vana Hansalinn. Mööda munakivisillutist voolas laagerdunud õlu ja meieni jõudis nii lõhnu sellest kuidas mõnel härral seda liiga palju sisse kaanitud oli (rõhk sõnal "oli").
Vaid eelmisel aastal sai pealinnas nädala kaupa viibitud. Koduigatsust suurt ei tulnud. Seekord tuli juba teise päeva õhtul hirmsasti igatsus peale. Magus igatus oli, ma ütlen. Hea oli mõista, et mu saarekesel ongi mu õnn praegu peidetud.
Peale kõigeja teiste muu ootas veel kaks boonust:
Ei ole veel julenud kumbagi seestpoolt väga uurida - kõik tundub liiga hea. No Fookad Fookateks. Aga Pratchett - jälle lõpeb ju üks Kettamaailma oksadest. Ja kuigi Tiffany Achingu saaga lõpp oli mulle enam kui meelepärane, et tea ma, mis Linnavahtidele koos Vimesiga kavas. Kõik hea saab kunagi otsa - kahju, et sellistel tingimustel mis Pratchettit Kettamaailma omapäi jätma sunnivad siinkohal.
Vaid eelmisel aastal sai pealinnas nädala kaupa viibitud. Koduigatsust suurt ei tulnud. Seekord tuli juba teise päeva õhtul hirmsasti igatsus peale. Magus igatus oli, ma ütlen. Hea oli mõista, et mu saarekesel ongi mu õnn praegu peidetud.
Peale kõigeja teiste muu ootas veel kaks boonust:
No comments:
Post a Comment