Esmalt paar fakti. 1. mulle meeldib kohutavalt sügise algus/suve lõpp. 2. mulle meeldivad seened aga ma ei tunne neid. Seega meie sümpaatia piirdub vaatlemisega. 3. ma tahan õppida seeni tundma.
Käisime Saaremaal tiirutamas ja külastasime Sopi metsa koos seal asetseva
RMK metsaonniga. Arutlesime kas metsaonn võiks olla huvi pakkuv pidutsemise koht noortele. Teooria ütles meile, et tänapäeva noorte käitumisharjumused ning eelistatud pesitsemis-pidutsemispaiga harjumused ei tohiks selle metsas asuva kohaga ühilduda. Peamiselt kuna autoga ei saa õue sõita ja seega puudub muusika võimalus ning joogi juurde toomine on komplitseeritud.
Aga tundub et kliima muutused on ka neile mõjunud. Onni saamiseks tuleb auto um 200 m kaugusele parkida ja siis tipa-tapa majani minna. Nagu ülevalpool mainitud, on see eestlastele suur takistus. Tugevamad isendid olid auto sissesõitu takistava aia lihtsalt maast välja tõstnud ning majani viisid ilusad rööpad. Minu, kui ikkagi ka eestlase, hingele oli palsamiks vähemalt tõendid, et rohkem kui 2 korda oldi kinni jäädud. Onnis ise oli armas külalisteraamat kus meeleldi oma seiklusi muljetati. Seal hakkas veel kergem, kuna kroonikud olid kirja pannud, et auto maja juurde toomine lõppes stange purunemisega.
Aga mets oli põnev. Ma ei ole kunagi nii palju erinevaid seeni ühes kohas koos kohanud. Üle pika aja nägin ka kärbseseent. Ja võimalik et ka haruldast lehterüdikut (mul on tark seeneraamat).
Aga mets oli põnev. Ma ei ole kunagi nii palju erinevaid seeni ühes kohas koos kohanud. Üle pika aja nägin ka kärbseseent. Ja võimalik et ka haruldast lehterüdikut (mul on tark seeneraamat). 
No comments:
Post a Comment