Öö keerutas mind kookonisse, magasin sisse, lõikasin end kujutletava matšeetega ebareaalsuse köidikutest vabaks - ja nagu mainitud avastasin, et ma rsk magasin sisse. Oma linnupesa meenutava juustepuhmaga ootasin õnnetult oma ride'i, lugedes National Geographicut. Ja KÕMM- see neetud maailmavalu tabas mind nagu 10 tonnine veok. Lugedes artiklit Kenya maailmas ainsa omalaadse elevantide varjupaiga kohta võttis nagu gei mehel, kes maailma kõige kaunimat magustoitu näeb, pisara silma. Midagi seal puges naha vahele ja torkas hinge. Need väikesed elevantsid, kelle ema tapeti vaid ta võhkade pärast, keha jäeti maha, looduse koristada. Ma ei tea miks, aga vantsid on mulle alati südamisse läinud, oli ka Londiste üks mu lemmik raamatutest.
Elevantidel on ääretult arenenud empaatiavõime, geneetiline mälu ja nad on sotsiaalsed loomad. Kari leinab iga surnud isendit, surnukeha kaetakse mulla, lehtedega. Ema ei lahku surnud poja juures päevi. Ja nad mäletavad kus nende surnud on, käies kuid nende surnukehade juurdes, puudutades nende luid oma lontidega, luues surnute juurde oma rajad.
Seega toob mulle igastahes nutu kurku lugu 3 kuusest vantsis, keda üritati koos emaga tappa ja kelle peas oli sügav haav, mis lõhkus ta siinused, nii et ta ei saanud oma londiga vett juua. Sellele järgneb ka kohe kohutav viha - nende inimeste vastu. Suur osa salakütte on aafriklased. Vaadake mis meie materiaalne mõtlemine ja raha nendega teinud on. Nad hävitavad oma loodust, tapavad mõttetult selliseid aukartusäratavaid helli loomi. Ja siis muidugi on lihtsalt kamp idioote, kes ei mõista muud kui raha ja näopeksu. Mulle ei mahu see pähe.
Kui ma tahan nutta vantsi pärast või 4 cm pikkuse rohukonna pärast, kellele on koiva peale astunud, siis kurat võtaks teen seda, olen uhke ka selle üle!
Jevgeni Onegin kannatas spliini käes - ei tundnud ta elu üle rõõmu, ega ka mitte huvi selle vastu. Kutil oli lihtsalt pohhui. No olgem ausad, tol ajal oli see ka peen haigus - võis lausa uhke selle üle olla. Today not a single fuck was given ja olidki elu huvitavaim dude. Tänapäeval - ma isiklikult ei tea kas see teeb sind huvitavaks või lihtsalt selleks musta riietatud kutiks nurgas, et suitsu tõmbab ja kellel siiralt kõigest suva on. Midagi sind eriti ei mõjuta, lendled läbi ilma, ei tungi sulle hinge teiste kannatused või enda probleemid.
Seega ma valin maailmavalu, peale nuttu tahan ma vähemalt midagi ära teha! Nagu Dave Grohl ütles - the kids in my time used to fight for their rights, nowadays they just cry.
Vaata oma mätta ostast kaugemale, ja kaugemale kui meie väike konnatiik. There is a hell of a lot more important things out there. Ja mõtle kui sa uut plasmatelekat ostma hakkad, et Aktuaalset Kaamerat veel realistlikumalt näha, sest sa kurat ilmselt ei kuula, mis uudistes rääkitakse niikuinii. Anna see raha parem mujale - in the end, karma is gonna get you. It's up to you if you pay a fine or get a prize.
No comments:
Post a Comment