Pildid. Olgu nad su majast kui õunapuu, mille otsas sa trunisid veel alles oli või su kekskooli lõpetamisest kui sul too soeng oli. Minu jaoks on nad väikesed wormhole'id tagasi just sellesse hetke. Tuleb meelde mõni hea mälestus või naljakas juhtum. Kuna mu sõbrad vist ei hindaks kõrgelt kui ma siin nende pilte lahkan, siis toon mõne enda pärli.
Siin olen mina 007 persooni omastamas. Mis mul selle pildiga meenub? See müts oli triibukaubamajast ostetud ja top ka (eks siis sellepärast tuli ka poosetada) Aga antud triibukaubamaja käis meil naabri juures, kuna müüja oli naabri sõber ja küla kogunes sinna ostlema. Alati oli jube põnev.
Kus ma selle mängupüstoli sain, või miks mul see oli, seda ma kohe üldse ei mäleta. Aga näe, meenub see lapsepõlve suvi kui sul oli 3 kuud mureta ringilaskmist segatuna kodus rohimisega. But it was AWSOME! Kui ma algkoolis käisin (pilt on sel aal tehtud) saime meie ikka mai viimasel nädalal vabaks ja oligi 3 kuud vabadust.
Siin aga oli vist aasta 2008 algus. Sõbranna Helen õppis Türi kolledžis ja ma käisin tal jaanuaris külas. Mis mulle meenub? Heleni killer lasagnje, millest ma ennest ägisemiseni täis sõin. Et ühika kõrval oli tuletõrje, mis nii mõnigi kord keset ööd või vastu hommikut sireenide huilgades väljakutsele läks. Kui vahva meil Heleniga seal koos igavleda oli - seda on alati parem koos kui üksi teha. Kuidas me ei leidnud veinikorgitseri ja ma avasin punast veini noaga ja füüsika seadused tuletasid end kiirelt meelde kui kork juba täis pudelisse suruda. Nimelt tuli siis punase veini kosk mööda valgeid köögikappe. Kui koristamise lõpetasime, tulid teise boksi tüdrukud ja tagastasid korgitseri.....
Ühesõnaga, neid pilte on nii tore vahel vaadata, kas siis arvutist või albumist. Naerda, vahel veidi nukrutseda ja lihtsalt meenutada. Ma ei viska pilte minema või kustuta neid väga kergekäeliselt ära. Mulle meeldib, kui peale nende mälestuste mis mu peas on saan ma ka midagi reaalsemal vaadata. Talvel suve meenutada. Suveõhtul lapsepõlve suvesi meenutada - kui tõmmudena mereääres tunde veetsime. Neid hetki meenutades tuleb sõõrmetsesse selline mõnus soe nostalgia hõng, milles segunevad soojad suvelõhnad killukese tolmuga ja meenutades tundub tolleaegne päike kuidagi oranžimalt meie peale paistmas. Oma vanade lemmikloomade pilte vaadata ja nende lugusi meenutada või kellegiga jagada.
Ojaa, ma olen sentimentaalne. Aga mulle meelib seda olla nii hooti, mitte kogu aeg. Ja neil mälestustel on tänapäeva minale üllatavalt palju tarka öelda ja meelde tuletada.
Nii et kraamige mõnel ühtul, nägu täna, kui akna taga möllab torm, oma vanad reliikviad välja ning naerge, nukrutsege, igatsege ja meenutage. Does the soul good.
Kus ma selle mängupüstoli sain, või miks mul see oli, seda ma kohe üldse ei mäleta. Aga näe, meenub see lapsepõlve suvi kui sul oli 3 kuud mureta ringilaskmist segatuna kodus rohimisega. But it was AWSOME! Kui ma algkoolis käisin (pilt on sel aal tehtud) saime meie ikka mai viimasel nädalal vabaks ja oligi 3 kuud vabadust.
Ühesõnaga, neid pilte on nii tore vahel vaadata, kas siis arvutist või albumist. Naerda, vahel veidi nukrutseda ja lihtsalt meenutada. Ma ei viska pilte minema või kustuta neid väga kergekäeliselt ära. Mulle meeldib, kui peale nende mälestuste mis mu peas on saan ma ka midagi reaalsemal vaadata. Talvel suve meenutada. Suveõhtul lapsepõlve suvesi meenutada - kui tõmmudena mereääres tunde veetsime. Neid hetki meenutades tuleb sõõrmetsesse selline mõnus soe nostalgia hõng, milles segunevad soojad suvelõhnad killukese tolmuga ja meenutades tundub tolleaegne päike kuidagi oranžimalt meie peale paistmas. Oma vanade lemmikloomade pilte vaadata ja nende lugusi meenutada või kellegiga jagada.
Ojaa, ma olen sentimentaalne. Aga mulle meelib seda olla nii hooti, mitte kogu aeg. Ja neil mälestustel on tänapäeva minale üllatavalt palju tarka öelda ja meelde tuletada.
Nii et kraamige mõnel ühtul, nägu täna, kui akna taga möllab torm, oma vanad reliikviad välja ning naerge, nukrutsege, igatsege ja meenutage. Does the soul good.
No comments:
Post a Comment