5aastaselt ma kahtlesin,kas see mitte ei ole mu väga usklik vanatädi, kes suure kivi alla lihavõtte mune peitis, 10 aastaselt kahtlesin kas su vanemad ikka teavad KÕIKE. 15aastaselt ma kahtlesin kas mu esimene armastus ikka armastab mind tagasi ja 20aastaselt kas keegi teine mind üldse enam armastab. Ma leian, et 25 aastaselt on asi palju lihtsam - kui kahtlema hakkada, siis on hea ette lüüa error 404 "no fucks were found". Mis sind ikka üllatada saab?

Istungi laupäeval kodus et  uuesti vanu Batmani filme vaadata ( mitte George Clooney'ga) ja Game of Throne'si lugeda. Hei, ma olen tegelt ka nohik. Mu peakohal ripub Kettamaailma kaart ja raamaturiiulil kuivavatud sisalikud. Ja ma ei viitsi enam teiste issue'dega arvestada - teen seda juba väljaspool vaba aegagi liiga palju.