Nii, sel aastal oleme siis 2 maailmalõppu üle elanud. Ja ikka pettumus. Ma nii ootasin nelja apokalüpsise ratsanikku ja kick ass eriefekte, tulekerasi ja kuidas kedagi taeva poole ei tõsteta.
Eriti ma ootasin just ratsanikke - Surm, Nälg, Sõda ja Haigus. Ma kujutan ette, et Surm on täpselt Kettamaailmast - luukere keebiga, kes sõidab oma hobusel nimega Täpi. Nälg oleks nagu luukere nahaga, kes ratsutades muudkui sööks ja tema hobune oleks ilmselt Don Quijote'st. Sõda oleks ilmselt Gerald Butleri tegelane 300st, hobune oleks vahutav öömust täkk. Haigusega ma pole päris paika saanud end, ilmselt selline vibalik ja kollaka naha ja nahaprobleemide ja tilkuvate punnidega kõõmane dude ja hobune oleks ilmselt kehvik lahtise karvaga.
Hommikul ärgates kui suurem osa deemioneid olid öösse jäänud avastasin ehmatusega, et ma olen kohe natuke päris õnnelik. Ma ei olnud kindel, kas sellest mõttest kinni haarata või tekk üle pea tõmmata ja oodata kuni see üle läheb.
Selle aasta ameerika mägedega mis mu elus olid, olen ma unustanud kuidas lihtsaid asju hinnata. Ja äkki tulid silmad lahti ja "oi kui palju häid asju ja inimesi mu elus on". Ma seedin seda asja - kisub jälle huvitavaks.
Eriti ma ootasin just ratsanikke - Surm, Nälg, Sõda ja Haigus. Ma kujutan ette, et Surm on täpselt Kettamaailmast - luukere keebiga, kes sõidab oma hobusel nimega Täpi. Nälg oleks nagu luukere nahaga, kes ratsutades muudkui sööks ja tema hobune oleks ilmselt Don Quijote'st. Sõda oleks ilmselt Gerald Butleri tegelane 300st, hobune oleks vahutav öömust täkk. Haigusega ma pole päris paika saanud end, ilmselt selline vibalik ja kollaka naha ja nahaprobleemide ja tilkuvate punnidega kõõmane dude ja hobune oleks ilmselt kehvik lahtise karvaga.
Hommikul ärgates kui suurem osa deemioneid olid öösse jäänud avastasin ehmatusega, et ma olen kohe natuke päris õnnelik. Ma ei olnud kindel, kas sellest mõttest kinni haarata või tekk üle pea tõmmata ja oodata kuni see üle läheb.
No comments:
Post a Comment