Iga aasta on üks väikene aken - kui suvi on läbi, aga päris sügis veel alanud ka pole. Ilmad on veel ilusad ja päike loojub suure oranži kerana. Siis on parim aeg minna koertega jalutama, vaadata kuidas meie varjud pikemaks venivad ja hingata seda müstilist õhku sisse - see on segu vana lõpust ja uue algusest. Minu arust on siin üldse palju müstikat ja ebatavalist. Elu on siin tihti liigagi põnev. Kadakaseks ma kasvanud olen.
No comments:
Post a Comment