“But what is Hope? Nothing but the paint on the face of Existence; the least touch of truth rubs it off, and then we see what a hollow-cheeked harlot we have got hold of.”

Lord Byron

Täna on tunne, et keegi on mu hinge seest välja imenud või kutsunud. Et ta läks lihtsalt öösel magades lendu ja ei ole koduteed leidnud. Ja see on jube tunne. Kui tunned end seest tühjana, kui emotsioone eriti ei ole, kui sul on ükskõik.

 

Ma kavatsen ta täna üles leida uuesti, ma arvan et too hing, kes minu juurde eelmise aasta lõpus teispoolsusest tee leidsis ja minu majapoolele end sisse seadis, viis minu oma korraks puhkusele. Ja ma tean, et ta toob minu oma unes tagasi, ja jääb vaid loota, et see on veidi värskust juurde saanud.