Täna sattus silma tsitaat "the road to success is always under construction". Oh mis vaimukas tsitaat - riputame facebooki. Kuhu kurat see tee "eduni" siis viima peaks? Kas mingi hetk hakkab su silme eest blingima märk - your level of success has been filled. Take a seat and relax?

Meenutagem Fight Clubi algust:

I would flip through catalogs and

wonder, "What kind of dining set

defines me as a person?"  We used to

read pornography.  Now it was the

Horchow Collection.

See paistab olevat edu definatsioon ka siiani – kuidas näidata teistele, et sul on võimalikult palju raha ja oma asjadega teistele muljet avaldada. Ma oleks õnnelik, kui see mu ainus mure oleks: kuidas end võimalikult kauniks teha, või võimalikult teistsuguseks või võimalikult väljapaistvaks. Muidugi on üpris hea viis välja paista kui midagi küljest kukub keset pidu, või voodiseiklust – küüs, osa ripsmeid, üks juuksepikendus jääb mehele sõrmede vahele keset kirehoogu.

Ma kujutan ette, et päris vabastav võiks olla Tyleri kombel kõik kaotada ja nullist alustada ja olla õnnelik, kui kraanist tuleks pruuni vee asemel veidi läbipaistvamat vedelikku.

Oleks idüll elada keset karuperset koos oma koeratega oodi-laatset elu keset loodust. Sellise tõelise karjuse oodi väljavõttena. Aga minu oodi-majal oleks sees vesi, boiler, pesumasin ja internet – siinpalju on mind rikutud. Aga ma olen nous loobuma ühest neist (mitte voolavast veest ofkoors) et mul oleks ammendamatu raamaturiiul. Viimase 4 kuu peale olen suutnud läbi lugeda vist 3 raamatut ja 1 on pooleli. Aga kuus tellin-ostan kesmiselt 3 raamatut. See on nagu moositegu talveks – siis on hea võtta riiulilt.

Võibolla kõneleb siin ka mu kutsehaigus – tüdimus inimestest, toladest, kes peavad end maailma nabaks, asjadest, asjadest ja asjadest – mis kõik peaksid NÜÜD su elu täiuslikuks tegema. Nagu iga kuu iTuneside update – laed ta alla, et kas nüüüüüüd on mu elu täiuslik lõpuks – noup – oota järgmise kuuni.

Ma ei teagi mis mu point on – ärge olge ületarbijad? Olge minimalistud? Ärge langege reklaami ohvriks? Ma ei tea – lihtsalt edu on see kui sa enda umber oma varjust kaugemale näed. Kui sa suudad aru saada, kui palju mõttetut ja kasutus kräppi sa omad ja suudad näha mis on tähtis. Suudad näha teisi enda ümber, ja sa suudad näha pealispinna alla, mitte uskuda kõige läikivat pealispinda, kui sa suudad oma peaga mõelda. Ja mis kõige tähtsam – teha seda mis on õige – isegi kui see tähendab, et sind vihatakse.